21 detsember 2008

Sao Migueli saar, Assoorid, 8. - 14. september 2008


Assoorid on vulkaaniline saarestik Atlandi ookeanis Euroopa ja Ameerika vahel. Portugali rannikust umbes 1500 km ja Põhja-Ameerika rannast alla 3000 km. Kuuluvad Portugalile.


Granadill ehk passion ehk kannatuslill ehk marakutša - üks viljadest, mida kohalikud kasvatavad ja sellest ka vägijooki ajavad.


Ananass on kõige olulisem frukt.


Kirik pealinnas Ponta Delgadas.


Ma arvasin, et sõnajalgpuud on ammu välja surnud ja nendest on saanud nafta, aga Assooridel kasvas neid salude kaupa. Ei tea millal nendest nafta saab?


Saarte vulkaaniline päritolu andis endast märku näiteks selliste auravate ja mulksuvate mudavannide...


... ja mullivannide näol. Täiesti looduslik spaa, ainult et veemõnusid tuleb keevas vees nautida.


Kohalikud kasutavad kuuma maapinda ära söögi tegemisel. Nende kuhjakeste alla on maetud potid söögiga, kus valmib näiteks ühepajatoit.


Tulijärve vulkaani kraater. Vulkaan purskas viimati 1563. aastal.


Kalamees saagiga kraatris asuva järve kaldal. See andis tunnistust, et järve vesi ei ole kuum - läbikeedetud kala ei oleks õnge võtnud.


Sai kohalikuga tõtt vaadatud. Ta ei öelnud midagi, aga nägu oli kuri. Foto: J. Kotta


Jumalakoda.


Juhhõissa, pulmad!


Naeratus.


Ribeira Grande.


Teed on kitsad ja koduuksed avanevad otse tänavale.


Vaikelu trussaaride ja vikerkaarega.


Vikerkaar Ribeira Grande kohal.


Pildistasin miskit tänaval ja mööda sõitis üks seltskond, kes peatas auto ja palus ennast pildistada - rõõmsad ja sõbralikud inimesed.


Looduses õnnestus näha nii vaala kui delfiine. Kasheloti saba.


Rõõmus delfiin.


Räimeparv paadi ees hüppamas.


Linnatänavad on kitsas ja kõnniteed pea olematud.


Ettevaatust! Rotisõja piirkond.


Obene.


Enamus saart on põldudeks ja karjamaadeks üle haritud nagu ka need väiksed vulkaanid.


Noored vutiässad.


Lautasid ei ole soojas kliimas vaja ja farmer sõidab lüpsiaparadiga ise lehmade juurde karjamaale.