04 juuni 2009

Florida, Puerto Rico, New York, 4. - 19. veebruar 2009


Ameerikas käisin puhkamas. Loomulikult sai Ameerika valitud tänu Estraveli 3999 kroonisele piletile. Sellise hinnaga oli raske mitte minna. Kuna talvisel ajal oli minek, siis sai valitud võimalikult lõunapoolsed kohad - Florida poolsaar ja Puerto Rico. New York tuli ümberistumise kohana lennumarsruuti sisse ja seetõttu sai seal ka paar päeva veedetud.


Florida poolsaare soojeveeallikatega jõgedesse tulevad talvituma lamantiinid – suured, rahulikud sõbralikud taimtoidulised imetajad. Panime maskid pähe ja lestad jalga ja läksime nende juurde ujuma.


Väga liigutav kogemus oli nende hiiglaslike loomadega koos vees olla, minu nr 1 loomaelamus igatahes.


See on suu.


Suurem osa Florida poolsaarest on sood, kanalid ja palmisalud.




Floridasse satuvad regulaarselt orkaanid. Siin on orkaan palmidel pead maha võtnud.


Põnevaid liiklussilte oli Ameerikas rohkesti.


Teatud asjad peab Ameerikas ära nägema, Floridas näiteks Orlando Disneylandi, et mõista globaalse massikultuuri lätteid. Aga tuli sai sellele kuudile otsa pandud igatahes.
Look at my house that is cheerfully burning
Juba on tuleroaks langenud pööning
(Contra)


Ja teine selline asi Floridas on Kennedy kosmodroom. Süstik ootamas starti. Millalgi märtsis lendaski ära.


Kennedy kosmodroom on toredate kontrastide park – üheltpoolt tipptehnoloogia, teiseltpoolt kihab kosmodroom elusloodusest. Süstikute vaatlusplatvormi alla kaevus kilpkonn…


… ja kraavis lesis alligaator. Lisaks oli näiteks süstikute maandumisraja kõrval merikotka pesa. Kogu kosmodroomi ala on ühtlasi looduskaitseala.


Sellel kruusateel sõidab hiiglaslik roomiksõiduk, mis oma turjal kannab stardivalmis kosmosesüstikut, et ta stardiplatvormile viia. Taamal maja, kus süstik kokku pannakse.


See on väidetavalt maailma suurima mahuga hoome – kosmosesüstikute komplekteerimise maja, mille sisse mahub püstises asendis kaks süstikut.


Apollo tüüpi raketi mootoridüüsid. Ameeriklased enam raketi tüüpi sõidukeid ei kasuta, aga neid võis kosmodroomi külastuskeskuses uudistada.


Miami kesklinn.


Miami Beach.


Suvitajad Miami rannas.
Huvitav huvitav kus küll neeger suvitab? Nüüd ma siis tean.


Miami öösi.


Krokud mõnulemas Evergladesi rahvuspargis.


Evergladesi rahvuspargis oli näha elukaid jooksvas, lendavas, ujuvas, roomavas vormis.


Evergladesi rahvuspark on väga suur hõlmates suure osa Florida poolsaare lõunaosast. Enamuse pinnast moodustab soo.


Kiilaspearoosaluitsnokkkurg.


Rannikul on ulatuslikud mangroovid.


Miami pesukaru.


Key Biscane on üks saar Miamis, kus elavad rikkad ja ilusad. Me elasime ka seal. Käisime seal tuletõrjedepooga tutvumas, sest reisiseltskonnas oli üks elukutseline päästeboss ja kaks vabatahtlikku pritsunaist.


Floridast edasi lendasime Puerto Ricosse. See on saar Kariibi meres Haiti saarest idas. Kuulub USA-le, aga elu käib neil seal ikka omasoodu. Säherduses majas elasime seal.
(Foto: E. Salumaa)


Puerto Rico idaosa mägedes on vihmamets lopsaka taimestiku ja ilusate ojade ja jõgedega. Saime seal vihma, nii et metsa nimetus leidis kinnitust.


Puerto Rico pealinnas San Juanis tehakse kuulsat Bacardi rummi. Käisime rummivabrikus ekskursioonil.


Tiia ja palju rummi, Tiia on rõõmus.


Puerto Rico pealinn San Juan. Võrreldes kõrvalsaarel Haitil asuva Dominikaani Vabariigiga (vt mu blogi allpool, 2007 november) on Puerto Rico palju tsiviliseeritum, eks USA ole sinna raha sisse pumbanud omajagu. Vaatamata sellele on tegu mõnusa manjana ühiskonnaga kus kõikjal mängib kõvasti latiinomuusika ja inimesed on rõõmsad ja ülemeelikud. Isegi liiga ülemeelikud – hilja öösel tuigerdasid inimesed baaridest välja ja autode najal end üleval hoides oma auto rooli.


Totalisaator Fajardo linnas.


Puerto Ricost lendasime New Yorki.


NYPD uusim teenistusauto.


Rockefelleri pilvelõhkuja ees leidsime armsa trikoloori.


NY Central Park Rockefelleri katuselt vaadatuna


ja teisel pool Empire State Building ja Manhattani lõunaosa


Reisiseltskond: ma, Eve, Tiia, Tiit.
(Foto: suvaline turist)


Kõrge maja katusel olles mattus Manhattan järsku lumetormi.


Kuulus prantslaste kingitud kuju, taamal downtown Manhattan.


Esiplaanil Brooklyni sild (ehitatud 1883), taga Manhattani sild.

Lääne-Austraalia, 31.12.2008 - 27.01.2009


Austraalias käisin läänerannikul umbes sellises piirkonnas. Reisi eesmärk oli läbi viia rannikumere põhjataimestiku produktsioonikatsed.


Harjumatu oli jõuluaeg rohkem kui 30 kraadises soojuses. Perthi keskväljaku jõulupuu.


Perth.


Vana maailma inimeste asustus Lääne-Austraalias on võrdlemisi uus. See on Lääne-Austraalia vanim ehitis – vangitorn Fremantle linnas aastast 1831.


Jalgrattaparkla Fremantle’s.


4. jaanuaril lendasime Perthist umbes 500 km põhja poole, kust edasi vana Patroliga lõuna poole üle tulikuuma bushlandi, et jõuda Austraalia kõige läänepoolsemasse linna - Denhami


Lõputuna näiv pinnastee rahvuspargis Denhamist põhjas.


Laguuni kallas.


Tegemist ei ole vette visatud trussikutega vaid raiga. Haid ja raid tiirlesid pidevalt meie ümber kui tegime meres katseid.


Austraallased armastavad grillimist – selline väligaasigrill asus rahvuspargis kümnete kilomeetrite kaugusel asfaldteedest. Taolisi avalikult kasutatavaid grille kohtas nii linnas kui maal.


Emud.


Kakaduu.


See vaene sisalik põgenes minu eest mu enda varju sisse ja arvas, et on nähtamatu ja kaitstud.


Shell Beach – rand, kus maad ja merepõhja katavad vaid väikesed valged merekarbid. Vesi oli meres ligi 40 kraadi soe, õhk varjus 49 kraadi.


Vihmavesi sulatab merekarbid omavahel kokku ja moodustub omalaadne “kergkruusaplokk”, mida maa seest lahti lõigatakse ja ehitusmaterjalina kasutatakse.


Shark Bay on maailma suurim meriheina ala. Tume ala meres on merihein, mille kohal snorgeldades suuri merimadusid nägin, võttis kõhedaks küll.


Kuumusest virvendav õhk ja kortsu lükatud maantee.


Park Denhami linnas – kaks palmi ja mõned toolid.


Roolijoodiku unistus – drive-in viinapood Denhamis.


Need on stromatoliidid – maailma kõige ürgsema eluvormi elutegevuse tagajärg. Stromatoliite moodustavad tsüanobakterid, kelle sarnased arvatakse olevat esimesed maal tekkinud eluvormid. Nad elavad ainult mõnes üksikus kohas maailmas, kus on väga soe ja soolane vesi, üheks selliseks kohaks on Shark Bay.


Kuumus tapab! Jah, varjus oli kuni 49 kraadi sooja, päikse käes veel kõvasti rohkem. Alguses arvasin, et sellise kuumusega ei ole võimalik elada, aga mõne päevaga harjus ära ja nädal hiljem põhja pool 25 kraadi tundus väga külm ja tuli uuesti harjuda.


Soolajärv. Punase värvi annavad veele bakterid.


Austraalia suvine lumi. Soolajärve kaldale settinud sool.


Aken.


Rohupuu (grass tree).


Kalbarri rannik.


Kalbarri rannik.


Perth põleb. Ühel hommikul ärkasime sireenide ja helikopteri mürina peale. Põlema oli läinud ulatuslik metsapark Perthi linnas. Tulefront jäi vaid mõnesaja meetri kaugusele meie majast.


Lääne-Austraalias on hinnatud surfirandasid.


Lainetab. Sai lainetes hullatud ka, kui sellisesse mitme meetri kõrgusesse lainesse sattuda, siis oli tunne nagu oleks pesumasinas. Mitte et ma oleks kunagi pesumasinas olnud, aga midagi sellist see võiks olla.


Koopa lagi nagu Manhattan. Edela-Austraalias on mitmeid suuri koopaid, millest kahes sai käidud.


Need on noored stalaktiidid ehk stalaktiidivastsed. Alguses on stalaktiit peenike kõrs, kust vesi vaikselt läbi tilgub. Hiljem läheb kõrs umbe ja vesi hakkab väljastpoolt jooksma – siis hakkab stalaktiit ka jämedusse kasvama.


Lake Cave.


Possum – puude otsas elav kukkurloom. Õhtuhämaruses tulid nad karavaniparki, kus elasime, süüa nuruma.


Rannale uhutud.


Eukalüptimets.


70 m kõrgune eukalüpt, mille otsa oli rajatud vaateplatvorm. Sai ka sinna otsa ronitud, paraku paljajalu, mis oli valus kogemus.


Vaade eukalüpti otsast eukalüptikule.


Eukalüptiku varblane.


Kookaburra.


Leeuwini neem Edela-Austraalias, kus kohtuvad India ookean ja Lõunaookean.


Kängurud ei oska ennast autode eest hoida.


Kõige rohkem oli kängusid näha varahommikul.


Huvi oli vastastikune.


Hüljes Rottnesti saare rannas.


Kvokka (Setonix brachyurus) Rottnesti saarel. Kui Hollandi meremehed esimeste eurooplastena saarele jõudsid, leidsid nad eest hulgaliselt väikeseid roti ja känguru ristsugutise moodi loomi ja ristisid saare Rotipesa saareks. Saar asub meres 19 km kaugusel Fremantlest.